Mis on avalik teenistus ja kes on avalik teenistuja?
Eesti 1996. aastal jõustunud avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt loetakse avalikuks teenistuseks töötamist riigi või kohaliku omavalitsuse (KOV) ametiasutuse koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal (vt lähemalt: millistes asutustes töötamist käsitletakse avaliku teenistusena). ATS jaotab avaliku teenistuse kaheks: ametnikeks ja abiteenistujateks.
Ametnik on riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Kõik inimesed, kes saavad riigilt palka, ei ole ametnikud ning sõnad “riigipalgaline”, “riigitöötaja”, “avalikus sektoris hõivatu”, ”avalik teenistuja” ja “ametnik” ei ole sünonüümid.
Ametnikke võib pidada “riigi selgrooks”, kelle töö puudutab ühel või teisel moel kõiki riigi elanikke – ametnikud annavad oma panuse riigi arengusuundade seadmisesse ja poliitikate elluviimisesse ning toimetavad kodanikeni riigi pakutavad avalikud teenused. Abiteenistujad tagavad ametiasutuste siseselt ametnike tööks vajalikud tehnilised tingimused.
Mis on avaliku teenistuja töös erilist ja erinevat?
Kuna ametnikutöö on otseselt seotud avaliku võimu teostamisega, paljude inimeste elu puudutavate otsuste langetamise ning elluviimisega, paneb avaliku teenistuse seadus teenistujatele võrreldes töölepingu alusel töötavate inimestega mitmeid lisakohustusi ja tegevuspiiranguid, kuid teisest küljest näeb ette ka täiendavad sotsiaalsed garantiid ning soodustused. Iga avalik teenistuja on osa suuremast süsteemist, mille ühine eesmärk on ühiskondliku huvi teenimine. Peamised põhimõtted, mida kõik teenistujad oma töös arvestama peavad, on kirja pandud avaliku teenistuse eetikakoodeksisse.
Kui palju on Eestis ametnikke? Kes on Eesti ametnik?
Riigi ja kohaliku omavalitsuseasutustes teenistuses olevad ametnikud jagunevad üldiseks avalikuks teenistuseks, kus teenistussuhteid reguleerib täielikult või olulisel määral ATS ning eriteenistuseks, kus teenistussuhted on valdavalt reguleeritud eriseadustega (kaadrikaitseväelased, politseiametnikud, piirivalveametnikud, prokurörid, kohtunikud jt).
Avalikus teenistuses (ministeeriumides ja nende valitsemisalas olevates ametiasutustes, maavalitsustes, kohtutes, põhiseaduslikes institutsioonides ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes) töötas 31. detsembri 2009. a seisuga kokku 23 632 ametnikku. Riigi ametiasutustes töötas 23 307 ametnikku, kellest:
- 58% riigiametnikest on kõrgharidusega;
- 55,1% riigiametnikest on nooremad kui 41 aastat;
- 52,2% riigiametnikest on naised ja 47,8% mehed;
- 51,5% riigiametnikest on olnud teenistuses üle 10 aasta ning 24,7% riigiametnikest on olnud teenistuses alla viie aasta.
Põhjalikum ülevaade statistikast.
Sõltuvalt ATSi laienemise ulatusest, eelkõige aga ametikohtade põhigruppidesse jagunemise (kõrgemad, vanem- ja nooremametnikud) ühilduvusest, on statistika analüüsimisel ning valdkondade koordineerimisel ametnikud grupeeritud kahe suurema grupi lõikes:
1. riigiametnikud (sh eriteenistuste ametnikest, nagu politsei- ja piirivalveametnikud, prokurörid ja kohtunikud);
2. kohaliku omavalitsuse ametnikud.
Mõningate tunnuste analüüsimisel on eraldi vaadeldud kaadrikaitseväelasi või eriseaduste alusel teenistuses olevad ametnikke.
