|
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
asud siin: > PERSONALIJUHTIMINE
|
Avaliku teenistuse personalijuhtimine
Avaliku teenistuse ja avaliku sektori personalijuhtimist riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes võib pidada haldusjuhtimise üheks prioriteetseks valdkonnaks ning oluliseks eeltingimuseks "hea valitsemise" tagamisel. Arvestades eurolõimumise konteksti ja nõudeid organisatsioonide suurele paindlikkusele ja kohanemisvõimele ning püsivalt kõrgeid ootusi ametnikkonna kompetentsusele, on läbimõeldud ja eesmärgipärane inimressursijuhtimine ja -arendamine jätkuvalt Eesti avaliku teenistuse arendamise võtmevaldkond ja kriitiline edutegur.
Avaliku teenistuse personalijuhtimise korraldus
Personalijuhtimise erinevatele valdkondadele annab laiema raamistiku "Avaliku teenistuse seadus", mis on ühtlasi avaliku teenistuse personalijuhtimine kõige olulisemaks regulatsiooniks. Kuid üldiselt on personalijuhtimise süsteem Eesti avalikus sektoris detsentraliseeritud. Asutustel on vastutus oma personalitöö korraldamise eest ning puudub keskne avaliku teenistuse personalijuhtimist koordineeriv institutsioon. Avaliku teenistuse personalitöö arendamisega seotud ülesanded ning vastutus on jagunenud valdkondade lõikes mitme asutuse vahel: - Justiitsministeerium - seadusandlus;
- Rahandusministeerium - ametnike värbamine ja valik, koolitus ja arendamine, hindamine (atesteerimine), avaliku teenistuse eetika, palgakorraldus ning avalike teenistujate andmekogu ja statistika;
- Riigikantselei - tippjuhtide arendamine;
- Siseministeerium - kohalike omavalitsusasutuste personalitöö.
Organisatsiooni tasandil on personalijuhtimise, eriti strateegilise personalijuhtimise toimivus, erinevates asutustes väga erinev. Sihipärase personalijuhtimise tagamiseks on aga oluline personalijuhtimise sidusus asutuse tipp- ja keskastmejuhtimisega - koostöö osapoolte vahel toob kaasa personalijuhi, keskastmejuhtide ja tippjuhtide ühise arusaamise inimeste juhtimise eesmärkidest, põhimõtetest ja üksteise rollidest selles protsessis. Selleks et personalijuhtimine kui tugifunktsioon aitaks kaasa ka Eesti avaliku sektori tõhususe, mõjususe, avatuse, läbipaistvuse ja avalike teenuste kvaliteedi parandamisele laiemalt, tuleb asutuse tasandil tähelepanu pöörata personalijuhtimise valdkondade (sh tööanalüüs, värbamine ja valik, koolitus ja arendamine, tulemuste hindamine, karjäärijuhtimine, motiveerimine ja tasustamine) omavahelisele sidususele, terviklike personalipoliitikate olemasolule ning nende sobivusele organisatsiooni ja avaliku halduse strateegiatega.
Rahandusministeeriumi roll personalijuhtimise edendamisel
Rahandusministeeriumi ülesanded avaliku teenistuse personalijuhtimise koordineerimisel ja arendamisel on seotud järgmiste valdkondadega: - avaliku teenistuse alane statistika ja avalike teenistujate andmekogu;
- värbamine ja valik, sh avalikud konkursid;
- koolitus ja arendamine;
- hindamine;
- avaliku sektori personalijuhtide koostöö.
Avaliku sektori spetsiifikat ja riiklikku konteksti silmas pidades on Rahandusministeeriumi personalijuhtimise valdkondade koordineerimisel ja personalijuhtimise edendamisel seadnud eesmärgiks: - tõsta personalijuhtimise kvaliteeti, tõhustada koostööd partneritega ja kommunikatsiooni;
- kaasajastada ja tõsta personalijuhtimise metoodilist taset, arendada välja kompetentsi- ja nõustamiskeskus;
- tõsta keskse koolituse juhtimise ja planeerimise kvaliteeti;
- tõsta juhtide valiku ja arendamise süsteemi;
- arendada avaliku teenistuse statistika kogumise ja analüüsimise süsteemi;
- teadvustada ja tugevdada avaliku teenistuse eetikat.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
