Eesti riigijuhtimise parandamiseks toetab Euroopa Sotsiaalfond Eesti ametnike ja ühenduste koolitamist, arendamist ning riigile oluliste uuringute korraldamist aastatel 2007-2013 kokku ligikaudu 338 miljoni krooniga.
Rahandusministeerium vastutab Eestis haldusvõimekuse suurendamiseks mõeldud toetusraha jagamise ning sihipärase kasutamise eest.
Miks on vaja haldusvõimekust suurendada?
Riik on hästi juhitud, kui meil on haritud inimesed, kes oskavad teha pikaajalisi plaane, korraldavad sisukat koostööd asutuste ja organisatsioonide vahel ning tagavad elanikele soodsa õiguskeskkonna. Strateegilise planeerimise, juhtimis- ning koostööoskused vajavad parandamist nii riigiasutustes kui mittetulundusühendustes. Parandamist vajab ka avalike teenuste kvaliteet (näiteks tuleb vähendada liigset bürokraatiat) ning organisatsioonide koostöö avalike teenuste pakkumisel.
Eesti haldusvõimekuse suurendamisest rääkides ei peeta silmas ainult meie ametnike koolitamist. Selleks on vajalik kogu avaliku sektori ning ka (kodaniku)ühenduste asjatundlikkuse ning koostöö parandamine, et nende töö muutuks tulemuslikumaks ning läbipaistvamaks.
Kes saavad toetust küsida?
Toetust on võimalik taotleda järgmistel asutustel, organisatsioonidel ja inimestel:
- Valitsusasutused ja muud riigi ametiasutused (näiteks ministeeriumid, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ning nende hallatavad asutused, kohtud, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei)
- Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud (näiteks Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit)
- Kohaliku omavalitsuse ametiasutused (näiteks Tallinna Haridusamet)
- Tööturu osapoolte esindusorganisatsioonid (näiteks Eesti Tööandjate Keskliit)
- Riigi poolt asutatud sihtasutused (näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus)
- Mittetulundusühingute esindusorganisatsioonid (näiteks MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit)
- Doktorandid, kelle õpitava õppekava alusel antav diplom on riiklikult tunnustatud
- Doktorikraadiga noorteadlased, kelle vanus ei ole eeltaotluse esitamise hetkel üle 35 aasta või kellel on doktorikraadi kaitsmisest möödas vähem kui 5 aastat.
Toetusi on mitut liiki ning igal neist on kindlad eesmärgid ja sihtgrupid, mis on loetletud valitsuse vastavates määrustes (vt allpool õigusakte).
Toetuse taotleja peab reeglina olema valmis ka ise oma idee teostamisse rahaliselt panustama. Olenevalt toetuse liigist saab toetuse abil katta 85-100 protsenti projekti kogumaksumusest. Lõpliku toetuse määra projekti kogumaksumusest sätestab projekti rahuldamisotsus.
Projekti rahuldamisotsuse saavutamiseks läbitakse laias plaanis kolm etappi: taotluste tehniline kontroll, mida teostab struktuuritoetuse talitus; taotluste hindamine ja riigisekretärile rahuldamise või rahuldamata jätmise ettepaneku tegemine töörühma või hindamiskomisjoni poolt, ning projekti rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine riigisekretäri poolt.
Kuidas toetusi jagatakse?
Euroopa Sotsiaalfondi toetuste jagamine on korraldatud kahel erineval moel. Mõne toetuse jagamiseks korraldatakse nn avatud taotlusvoorud, kus paljud asutused ja ühendused saavad oma plaanide ellu viimiseks toetust küsida, konkureerides teiste taotlejatega. Teine osa toetustest on mõeldud kindlate asutuste programmide jaoks, mis on juba mitmeks aastaks ette planeeritud.
Suurim osa avatud taotlusvoorudes jagatavatest toetustest - “Tarkade otsuste fond” - on mõeldud strateegilise juhtimissuutlikkuse arendamiseks, valdkondlike uuringute korraldamiseks ning kodanikeühenduste analüüsisuutlikkuse tõstmiseks. Tarkade otsuste fondist toetatakse arendusprojekte, mis on kooskõlas valitsuse prioriteetidega ning kavandatavate poliitikatega. Tarkade otsuste fondi toetuste kogusumma aastatel 2007-2013 on 76,3 miljonit krooni.
Lisaks on avatud taotlusvoorude kaudu võimalik toetust saada ka koolitus- ja arendusprojektide ning tööalaste täienduskoolituste korraldamiseks, organisatsiooni arendamiseks ning stažeerimiseks. Organisatsiooni arendamise ja stažeerimisprogrammi toetuste kogusumma aastatel 2007-2013 on 72,6 miljonit krooni.
Rahandusministeerium avab taotlusvoorud reeglina kord aastas. Toetuse soovija peab Rahanduministeeriumile esitama taotluse koos vajalike lisadega.
Tarkade otsuste fondi taotlusi hindavad kaks ministeeriumidevahelist töörühma: Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava töörühm ning Eesti säästva arengu strateegia “Säästev Eesti 21” töörühm. Lisaks osalevad hindamisel kodanikuühenduste esindajad. Tarkade otsuste fondi taotluste hindamine ning rahastamisotsuseni jõudmine võtab aega keskmiselt 3-4 kuud. Organisatsiooni arendamise ja stažeerimise toetuste puhul kulub otsuse langetamiseks alates taotlusvooru lõppemisest 56 kalendripäeva.
Avatud taotlusvoorude kõrval rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist Vabariigi Valitsuse poolt määratud 13 suurt programmi, millel on kindlad elluviijad. Programmide jaoks on valitsus eraldanud kokku ligikaudu 232 miljonit krooni.
Üks suuremaid programme on justiitsministeeriumi “Parema õigusloome arendamise programm”, mille raames lihtsustatakse ning ühtlustatakse seadusi keskkonna-, majandushaldus-, ehitus- planeerimis- ja sotsiaalõiguses. Kuus aastat kestva programmi kogumaksumus on 43 326 316 krooni, millest Eesti riik tasub 2 166 316 krooni.
Teise suurema programmi raames toetatakse tegevusi, mis on seotud: mittetulundusühenduste nõustamisega maakondlikes arenduskeskustes; mittetulundusühenduste alustamisele ja arengule suunatud koolituste ja õppereiside korraldamisega; mittetulundusühenduste arengule suunatud mentorlustegevustega. Programmi elluviija on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes 7 aasta jooksul saab antud tegevuste elluviimiseks toetust 56, 4 miljonit krooni.
Millal ja kuidas raha toetuse saajale välja makstakse? Kuidas kontrollitakse toetuste sihipärast kasutamist?
Üldjuhul tasub toetuse saaja esialgu ise kõik oma projekti kulud ning seejärel esitab Rahandusministeeriumile toetuse saamiseks kuludokumendid. Väljamaksete tiheduse plaanib toetuse saaja ise, nii et ühe projekti raames võib toetust saada ka osade kaupa (näiteks kaks väljamakset projekti eluea jooksul).
Info kõigi toetuse saajate kohta on avaldatud Rahandusministeeriumi hallatavas toetuse saajate andmebaasis.
Nii Rahandusminiseerium kui ka Euroopa Komisjon kontrollivad projektide teostamist kohapeal (nn paikvaatlused) ning korraldavad auditeid. Kontrolle võidakse teostada enne projekti tegevuste algust ning ka pärast nende lõppu. Kui avastatakse, et toetust ei ole kasutatud projektitaotluse või toetuse andmist reguleerivatele õigusaktide kohaselt, siis on riigil õigus raha kas täielikult või osaliselt tagasi nõuda.
Millised õigusaktid reguleerivad toetuse andmist?
