EL VÄRBAMISPOLIITIKA – AVATUD KONKURSID, VÕRDSED VÕIMALUSED
    

Käimasolevad konkursid Konkursside ettevalmistuskursused

Euroopa Liidu institutsioonide ametikohtadele läbiviidavad konkursid on reeglina avalikud ning neil on võrdsetel alustel oodatud kandideerima kõigi liikmesriikide kodanikud, kes omavad vajalikke oskusi ja teadmisi.

Samas on EL värbamispoliitikas tähtsal kohal põhimõte, mille kohaselt peab organisatsioon olema ühiskonna võimalikult täpne peegeldus. Niisiis üritatakse – kuigi esikohal on ikkagi kandidaatide võimekus – luua EL institutsioonides sobiv rahvuslik tasakaal. EL rõhub mitmekesisusele selle kõige laiemas mõttes, multikultuurilises töökeskkonnas luuakse võimalusi puuetega inimestele, väärtustatakse soolist tasakaalu erinevatel tasanditel jne.

Kandidaatide valik Euroopa Liidu institutsioonide alalistele ametikohtadele toimub läbi Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO).  Nii on tagatud, et ametnike värbamisel kõigisse EL institutsioonidesse järgitakse ühtseid personalivaliku põhimõtteid ja nõudeid. Lisaks on kandideerija jaoks mugav, et kogu vajalik info (nõuded, näpunäited kandideerimisel, dokumendivormid jms) on kättesaadav ühest kohast.

EPSO veebilehelt saab teavet nii EL-is töötamise kohta üldiselt kui ka konkreetsete konkursside kohta. Siit leiab info käimasolevate ja planeeritud konkursside kohta, EL Teatajas avaldatud konkursikuulutused, on-line avalduste vormid ja tugimaterjalid. Lisaks alaliste ametikohtade infole tutvustatakse ka lepingulisi ja teisi ajutise iseloomuga töövõimalusi.

NB! EPSO 2010 üldkonkursi kordustestidele kutsutud, palun võtke ühendust!
 
Euroopa Personalivalikuamet (EPSO) on avaldanud 2010 aasta AD 5 üldkonkursi teate paranduse, mille alusel toimuvad 2013. aastal kordustestid neile, kes

• kandideerisid konkurssidel EPSO/AD/177/10; EPSO/AD/178/10; EPSO/AD/179/10 ning kelle avaldus valideeriti
• osalesid nimetatud konkursside testidel aastal 2010
• ei ületanud 2010 testitulemuste lävendit või kelle tulemused ei olnud piisavad kvalifikatsioonipõhisesse valikusse lisamiseks (konkursside EPSO/AD/178/10; EPSO/AD/179/10 puhul)
• ei ületanud 2010 testitulemuste lävendit või kelle tulemused ei olnud piisavad

hindamiskeskusesse kutsumiseks (konkursi EPSO/AD/177/10 puhul)
Kõigile nimetatud kriteeriumidele vastavatele 2010 kandidaatidele on saadetud vastav teade isiklikule EPSO kontole, milles ühtlasi palutakse hiljemalt 23. aprilliks 2013 EPSOt teavitada oma huvist korduskonkursil osaleda.

Soovitame kõigil nimetatud inimestel kontrollida oma EPSO kontot!

Kõigil kordustestidele siirdujatel soovitame eelnevalt tutvuda lisainfoga ning lisanõuannete saamiseks võtta ühendust Karin Rannuga EL Sekretariaadist, karin dot rannu at riigikantselei dot ee või Kristo Põlluga, Eesti esindusest EL juures Brüsselis, kristo dot pollu at mfa dot ee

KARJÄÄR EL AVALIKUS TEENISTUSES

Karjäärikategooriad

Euroopa Liidu institutsioonide ametikohad on lähtuvalt täidetavate ülesannete iseloomust ja vastutuse määrast jaotatud erinevatesse kategooriatesse. Neli peamist kategooriat on Administraatorid (AD), Assistendid (AST), Lingvistid ja Spetsialistid.

Administraatorid

AD ametnike igapäevane töö on seotud EL seadusandluse ja poliitikate ettevalmistamise ja ellurakendamisega, analüüsi ning nõustamisega. Administraatorite hulka kuuluvad haldusametnikud ja -juhid, nõunikud ja teadustöötajad. AD astmel pakutakse palju erinevaid töövõimalusi nii infotehnoloogia, õigusteaduse, majanduse, rahanduse kui kõikvõimalike teaduslike distsipliinide (keskkonnateadused, erinevad reaalteadused) spetsialistidele.

Assistendid

Assistendid tegelevad tugifunktsioonidega - asjaajamise, erinevate bürootööde ja tehniliste ülesannetega - kõigis Euroopa Liidu tegevusvaldkondades. Assistendid võivad täita väga tähtsat rolli EL institutsioonide sisemistes protsessides, eriti eelarvestamise ja finantsprotsessides, personalitöös, andmelevi korraldamises jne.

Lingvistid

Lingvistide kaks põhirolli EL institutsioonides on suuline ja kirjalik tõlkimine.

Spetsialistid

Erinevate valdkondade spetsialistid(meditsiiniõed, teadlased jne)

KONKURSIKORRALDUS

2010. aastal võtab EPSO kasutusele uue menetluse alaliste töötajate värbamiseks ELi institutsioonidesse. Käimasolevad konkursid, mis kuulutati välja 2008.–2009. aastal, toimuvad seni kehtinud valikumenetluse alusel. Alates 2010. aastast toimuvad administraatorite, lingvistide, spetsialistide ja assistentide konkursid tsükliliselt vastavalt märsis, juulis, detsembris. Konkursid spetsialistide ametikohtadele kuulutatakse välja jooksvalt Euroopa Liidu Teatajas ja Avaliku Teenistuse Konkursiveebis.

Osalemiskriteeriumid

Iga kandidaat peab:
• olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;
• omama kõiki asjaomaseid kodanikuõigusi;
• olema täitnud oma mis tahes kohustused seoses sõjaväeteenistusega;
• valdama ühte Euroopa Liidu ametlikku keelt ja oskama rahuldavalt mõnda teist ELi ametlikku keelt.

Lisaks peavad kandidaadid vastama konkreetsetele nõudmistele seoses konkursiteates nimetatud kvalifikatsiooni ja töökogemusega. Miinimumnõuded haridusele erinevad vastavalt ametikohale. Üldiselt on kõigi ametnike puhul vajalik ülikooliharidus. Mõnel puhul on vajalik asjaomase töökogemuse olemasolu. Tõlgid, tõlkijad ja kohtutõlgid peavad omama lisaks eespool nimetatud nõuetele ka täiendavat keeleoskust.

Konkursi etapid

Kandidaadid, kes soovivad konkursil osaleda, peavad täitma elektroonilise vormi ning esitama selle enne registreerimise tähtaega EPSOle. Avalduste täitmisse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Ainuüksi vormi täitmine nõuab märkimisväärselt aega ja pühendumust.

Valikumenetluse raames on kaks etappi – arvutipõhine eelvalikutest ELi liikmesriikides (ja mõnes ELi mittekuuluvas riigis) ning hindamisetapp Brüsselis. Üksikasjalik teave iga konkursi kohta avaldatakse käesoleval veebisaidil ning Euroopa Liidu Teatajas. Kandidaadid, kes on hindamisetapis edukad, kantakse reservnimekirja. See on andmebaas, millest ELi institutsioonid saavad valida endale töötajaid, kes on edukalt läbinud valikumenetlused ELi töökohtadele. Kõik konkursil osalejad saavad tagasisidet oma tulemuste kohta. Kõige üldlevinumate ametikirjelduste puhul kehtib reservnimekiri kuni vastava töökoha järgmise aasta konkursitsükli lõpuni (s.t vaid 1 aasta). Muude ametikirjelduste puhul kehtivad reservnimekirjad kauem.

Eelvalikutestid

Uues süsteemis kujutab eelvalikutesti etapp endast pädevuspõhiseid teste (mitte teadmistepõhiseid teste). ELi hõlmavate teadmiste testi selles etapis ei ole.

ELi käsitlevaid teadmisi hinnatakse hindamisetapis osana tööga seotud ülesannetest. Eelvalikutestid kujutavad endast arvutipõhiseid teste või kognitiivseid (verbaalne, matemaatiline ja abstraktne mõtlemine) ja olukordade lahendamise teste. Lisaks ka erialale iseloomulikke teste (sõltuvalt ametikohast).

Eelvalikutestiks aja broneerimine

Pärast taotluse kinnitamist võetakse teiega 48 tunni jooksul ühendust (üksnes teie EPSO profiili kaudu) ning palutakse Internetis konkreetse kuupäevani broneerida aeg arvutipõhise eelvalikutesti tegemiseks. Broneerimissüsteemi kasutades on teil võimalik valida vaba ajavahemik ühes EPSO eksamikeskustest.

EPSO ei saa tagada, et just teile sobivas eksamikeskuses on veel vaba teile sobiv aeg. Pettumuse vältimiseks on soovitatav teha oma broneering varakult. Teil võib avaneda võimalus oma broneeringut muuta, kui vabaneb teie jaoks sobivam aeg.

Hindamisetapp

Hindamisetapp võimaldab nõuetekohaselt ja usaldusväärselt hinnata põhipädevusi. Siin on rõhuasetus pigem konkreetse ametikohaga seotud pädevuse põhisel testimisel kui faktiliste teadmiste väljaselgitamisel. Tõhustatud pädevusraamistikul põhinevad harjutused aitavad hinnata vajalikke oskusi. Iga oskust hinnatakse vähemalt kahe harjutuse põhjal. Kõnealune etapp hõlmab kogu päeva või pool päeva kestvat testimist sõltuvalt konkursi tüübist. Hindamine viiakse läbi kandidaadi teises keeles (inglise, prantsuse või saksa), välja arvatud konkreetset keeleoskust nõudvate ametikirjelduste puhul. Sõltuvalt konkursist hõlmab hindamisetapp tõenäoliselt järgmist:

Ametnikud (AD-kategooria)

• üldised juhtumiuuringud, mis on seotud kandidaatide eelistatud valdkonnaga;   
• rühmatöö;
• suuline ettekanne;
• pädevuspõhine intervjuu.

Lingvistid

Lingviste hinnatakse sihipärasemal moel, keskendudes nende põhioskusele. Neid testitakse järgmiste ülesannete abil:

• praktilised keeletestid;
• rühmatöö;
• suuline ettekanne;
• pädevuspõhine intervjuu.

Abiteenistujad (AST-kategooria)

• praktiline test nende kutseoskuste hindamiseks;
• elektrooniline tööülesanne (elektrooniline töösimulatsioon);
• pädevuspõhine intervjuu.

Spetsialistid

Spetsialistide valikumenetlused on koostatud nii, et kandidaatide hindamisel on peamiseks kriteeriumiks asjakohane teadmiste valdkond. Seetõttu ei korraldata üldjuhul asjaomase kategooria puhul eelvalikuteste. Need toimuvad vaid siis, kui taotluste arv ületab konkreetse ettenähtud künnise. Selle asemel hinnatakse kandidaatide taotlusi ja CV-sid eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumide alusel. Kandidaadid, kes kvalifitseeruvad konkursil osalemiseks, kutsutakse osalema hindamiskavas, mis hõlmab kas ühte või kõiki järgmistest ülesannetest:

• asjakohast valdkonda käsitlev üksikasjalik juhtumiuuring;
• pädevuspõhine intervjuu
• verbaalse, matemaatilise ja abstraktse mõtlemise testid;
• rühmatöö.

Täiendav teave testide tüüpide kohta (sealhulgas näidistestid) avaldatakse peagi käesoleval veebisaidil.

EL PERSONALIPOLIITIKAST JA TÖÖTINGIMUSTEST

Töötasud ja toetused

Ametnike (AD) ja Assistentide (AST) jaoks on välja töötatud palgatabel, mis jaguneb astmeteks. Ametnikukohale värvatud ülikoolilõpetanud, kellel erialane töökogemus esialgu puudub, alustavad AD kategooria esimeselt palgaastmelt. Ka assistendid värvatakse tavaliselt  nende palgatabeli esimese astme palgaga. Keskmise kuupalga, lisatasude, toetuste ja muude hüvitiste kohta leiab infot Euroopa Liidu personalieeskirjadest (Staff Regulations).

Ametnike (palgatabelist lähtuvaid) põhipalku korrigeeritakse kaks korda aastas. Palgatabelit uuendatakse tervikuna kord aastas. Põhipalga määramisel võetakse arvesse ka tööpiirkonna üldist elatustaset.

Lõpliku palgasumma kujunemine sõltub suures osas individuaalsetest faktoritest (ülalpeetavate arv, kodumaa kaugus töökohast). Lisaks põhipalgale on EL teenistujatele ette nähtud mitmed täiendavad tasud ja toetused, nt nn igatsustasu neile, kes töötavad väljaspool oma kodumaad, majapidamistoetus peret ülalpidavale ametnikule, lastetoetus ning laste haridustoetus.

EL institutsioonides töötava ametniku pension moodustab maksimaalselt 70% tema põhipalgast, seda 35-aastase teenistuse puhul (lühema teenistusaja korral on ka pension proportsionaalselt väiksem). Pensionisüsteem põhineb osamaksetel (tavaliselt umbes 8% põhipalgast). EL teenistujatele ja nende pereliikmetele tagatakse ka tervisekindlustus (kindlustusskeemi osamakse maksimaalselt 2% põhipalgast).

Tööaeg ja puhkus

EL teenistuja tavaline töönädal ei ületa 42 tundi. Puhkus kestab 24-30 päeva. Lisapuhkuse võimalused on seotud ametniku vanuse, teenistusgrupi ja kodumaa kaugusega tööpaigast.

Teenistujate arendamine

Teenistuse ajal on mitmeid võimalusi enese arendamiseks erinevate (sise)koolituste näol. Süsteemi arengu toetamiseks hinnatakse kõiki EL ametnikke perioodiliselt (hindamise viib läbi üksuse juht), hindamistulemused on ka üheks aluseks edutamisotsustele.