Hea riigivalitsemise üheks oluliseks eelduseks on asjatundlik, usaldusväärne ja pühendunud avalik teenistus. Eesti iseseisvumise taastamise järgselt, 1993. aastal koostatud avaliku teenistuse seaduse eelnõus seati avaliku teenistuse eesmärgiks saavutada riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujate, eriti ametnikkonna stabiilsus, erialane asjatundlikkus, poliitiline neutraalsus ja äraostmatus, samuti väärtustada teenistus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes.
2006. aastal ametisse asunud valitsus on seadnud eesmärgiks uue avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmise. Valitsusliidu programm märgib täiendavalt, et:
- avalike teenistujate arvu vähendatakse oluliselt, laiendades riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes võimalusi töötamiseks töölepingu alusel;
- suurendatakse avaliku sektori palgakulu üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris;
- suurendatakse avaliku sektori palgapoliitika läbipaistvust ja avaliku sektori palkade konkurentsivõimet;
- eri haldusalades, kuid samades valdkondades töötavate avalike teenistujate palgapoliitika ühtlustatakse;
- kõigi avaliku sektori töötajate palgad avalikustatakse;
- toetatakse töötajate võrdset kohtlemist ning ei toetata täiendavate eripensionide sisseseadmist.
Avalikku teenistust arendamise eest vastutab Rahandusministeerium, kelle vastutusvaldkonnad on järgmised:
- personali- ja koolituspoliitika ning palgakorralduse kujundamine ja arendamine;
- avaliku teenistuse põhiväärtuste ja eetika tugevdamine;
- riigi haldusorganisatsiooni korralduse alase poliitika väljatöötamine ja selle rakendamise koordineerimine;
- avaliku teenistuse personali- ja koolitusjuhtide koostöövõrgustike arendamine;
- avaliku teenistuse pikaajalise koolitus- ja arendustegevuse kavandamine ja elluviimine;
- avaliku teenistuse informatsiooni ja statistika koondamine ja analüüsimine;
- avaliku teenistuse alase väliskoostöö edendamine.
Samuti on avaliku teenistuse arendamisega seotud ülesandeid ning vastutust täiendavalt ka järgnevatel asutustel:
- Justiitsministeeriumi vastutusalaks on avalikku teenistust reguleeriv seadusandlus;
- Riigikantselei pädevuses on avaliku teenistuse tippjuhtide värbamine ja arendamine ning inimressursi arendamise rakenduskava 2007-2013 prioriteetse suuna "Suurem haldusvõimekus" rakendamine;
- Siseministeeriumi vastutab kohaliku omavalitsuse teenistusega seonduva eest.
