spacer map
spacer
Sisukaart spacer RSS spacer Uudiskiri spacer Täppisotsing spacer
spacer
Otsing
spacer
spacer
spacer spacer spacer
spacer
spacer Avaleht
spacer
spacer AVALIK TEENISTUS
spacer
spacer spacer Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna kontaktid
spacer
spacer spacer Haldussüsteem
spacer
spacer spacer Kus töötavad avalikud teenistujad?
spacer
spacer spacer Avaliku teenistuse arendamine
spacer
spacer spacer Ajalugu
spacer
spacer spacer Rahvusvahelises plaanis
spacer
spacer
spacer ÕIGUS
spacer
spacer EETIKA
spacer
spacer JUHTIMISKVALITEET
spacer
spacer TIPPJUHTIDE ARENDAMINE
spacer
spacer PERSONALIJUHTIMINE
spacer
spacer KOOLITUS
spacer
spacer HALDUSVÕIMEKUSE ARENDAMINE
spacer
spacer Statistika
spacer
spacer Publikatsioonid
spacer
spacer
spacer
spacer
spacer
spacer KONKURSIVEEB
spacer
spacer spacer spacer
spacer
spacer
spacer spacer spacer
spacer

Haldussüsteem

Eestis kehtib võimude lahususe printsiip, mille alusel on seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim lahutatud. Kuigi parlament nimetab peaministri ja Riigikohtu esimehe ametisse, on peaministri juhitav valitsus ühelt poolt ja teiselt poolt kohtuvõim iseseisvad ja sõltumatud institutsioonid. Et vältida võimu tsentraliseeritust keskvalitsuse tasandile ja tagada erinevate piirkondade eripäradega arvestamine, kuulub Eesti haldusstruktuuri ka (ühetasandiline) kohalik omavalitsus.

Eesti praegune haldusstruktuur lähtub 1992. a vastu võetud põhiseadusest. Sellega sätestatakse, et Eesti on parlamentaarne demokraatia, milles kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Võimu teostatakse rahva poolt valitud seadusandliku kogu ehk parlamendi kaudu. Riigipeaks on Vabariigi President, kes omab peamiselt esindusfunktsiooni. Peamine vastutus riigi arengu- ja tegevussuundade määramisel on antud Vabariigi Valitsusele ja peaministrile.

Vaata lisaks:
Eesti täidesaatva võimu struktuurijoonis (pdf, 6,29 KB)


Haldustasandite ja institutsioonide ülesannetest lähemalt
 
Vabariigi Valitsus on kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ Eestis. Tavaliselt on Eestis moodustatud koalitsioonivalitsused, mis tuginevad 2-3 parlamendipartei ühisprogrammile. Valitsust juhib peaminister, kes on reeglina koalitsiooniparteidest suurima erakonna liider. Valitsusse kuuluvad ministrid, kel on kahetine roll - esindada ministeeriumi huve valitsuses ühelt poolt ning teiselt poolt tagada ministeeriumi ja selle valitsemisalasse kuuluvate asutuste kaudu valitsuse poolt vastu võetud poliitiliste otsuste ellurakendamine.
 
Valitsusasutused on asutused, mille peamiseks ülesandeks on riigi igapäevase elu korraldamine läbi täidesaatva riigivõimu teostamise. See hõlmab erinevate valdkondade tegevuspõhimõtete väljakujundamist, teenuste pakkumist kodanikele (arstiabi, korrakaitse ) ning järelvalvet kokkulepitu täitmise üle, rakendades vajadusel riiklikke sunnimehhanisme. Valitsusasutused on ministeeriumid ja Riigikantselei, ametid ja inspektsioonid ning nende regionaalsed/kohalikud asutused.
 
Riigikantselei ülesandeks on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel. Riigikantselei vastutab riigi dokumendihalduse arendamise ja arhiivinduse ning avaliku teenistuse tippjuhtide arendamise eest.
 
Ministeeriumid tegelevad riigi erinevate tegevusvaldkondade suuniste seadmise ning poliitikate väljatöötamisega ja rakendustegevuste koordineerimisega, harvemini ka otsese rakendustegevusega. Oluline osa ministeeriumide tööst on valitsemisala reguleerivate õigusaktide eelnõude koostamine. Täna on Eestis 11 ministeeriumi, kuid koos peaministriga kokku 13 ministrit.  Valitsusel on õigus moodustada nö portfellita ministrite ametikohti. Portfellita ministrile ei allu eraldi ministeeriumi ning ta tegeleb väiksema administratsiooni kaasabil ühiskonnas teatud perioodil aktuaalse valdkonnaga. Praegu on Eestis sellises rollis regionaalminister, keda teenindab Siseministeerium. 

Ametid ja inspektsioonid on ministeeriumi valitsemisalas tegutsevad asutused, mis tegelevad kõige otsesemalt seaduste ning poliitikate ellurakendamisega, riikliku järelvalve ning sunni kohaldamisega. Ametite ja inspektsioonide kaudu jõuab kodanikeni suurem osa riiklikest teenustest. Et kodanikke paremini teenindada võivad ametid ja inspektsioonid moodustada ka regionaalseid või kohalikke allüksusi (tavaliselt on need koondunud 4-6 suuremasse keskusesse – nt politseiprefektuurid, regionaalsed päästekeskused).
 
Maavalitsused. Eesti territoorium on jaotatud 15 maavalitsuseks, mis ei moodusta eraldi regionaalhalduse taset, vaid on pigem keskvalitsuse käepikenduseks regioonides. Regionaalsel tasandil esinduskogu otsevalimisi ei toimu, maavanemad nimetatakse ametisse valitsuse poolt regionaalministri ettepanekul ning maavalitsuste tegevust koordineerib Rahandusministeerium. Maavalitsuste põhiülesandeks on maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine, koordineerides haldusala haridus-, transpordi-, kultuurikorraldust, ettevõtluse arendamist (mh nt teadusparkide asutamist, turismi) jne. Teatud ulatuses teostab maavalitsus ka järelvalvet maakonna kohalike omavalitsuste (KOV) järele, kontrollides KOV-de üksikaktide seaduspärasust ning nende käsutuses oleva riigivara kasutamise seaduslikkust ja otstarbekust.
 
Muud valitsusasutused. Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi peale eelpool nimetatute. Need asutused on enamasti ametitele ja inspektsioonidele sarnaste funktsioonidega, kuid tegevusvaldkond on kas kitsamalt piiritletud või muul moel eripärane. Sellesse gruppi kuuluvad näiteks Prokuratuur, vanglad jne.
 
Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused on ministeeriumide, ametite, inspektsioonide, maavalitsuste või muude valitsusasutuste ees vastutavad asutused, mis ei teosta otseselt riigivõimu. Sellised asutused on näiteks teatrid, muuseumid, hooldekodud või riigikoolid (enamik koole kuuluvad kohalike omavalitsuste haldusalasse).
 

Kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus. Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus (KOV), mis kujutab enesest keskvalitsusest autonoomset poliitilist ja administratiivset tasandit. Eesti territoorium jaguneb kokku 215 omavalitsusüksuseks, millest 30 on linnad ja 185 vallad. Igal kohaliku omavalitsuse üksusel on keskvalitsusest eraldiseisev eelarve ning haldusaparaat - valitav esinduskogu (vastavalt kas valla- või linnavolikogu) ning selle poolt moodustatav täitevorgan (valla- või linnavalitsus). Omavalitsusüksused on üsna erineva suurusega. Veidi rohkem kui pooltes neist elab 1000 kuni 3000 inimest, samas on pealinnas Tallinnas üle 407 100 elaniku ning väikseimas omavalitsusüksuses Piirissaare vaid 105 elanikku. Samas on kõigi KOV-ide tegevusring seadusest tulenevalt sama. Omavalitsused vastutavad peamiselt haridus-, sotsiaal-, elamu-ja kommunaalmajanduse-, heakorra-, transpordi-, territoriaalplaneerimise jms. küsimuste korraldamise eest oma territooriumil. KOV-idele on delegeeritud ka teatud riiklike ülesannete täitmine (nt sotsiaaltoetuste määramine, pedagoogide tasustamine) – sellisel juhul kaetakse kulud riigieelarvest.
 
Omavalitsuste tööd koordineerivad teatud ulatuses maavalitsused ning regionaalsed ja üleriigilised omavalitsusliidud. Omavalitsusliitudesse kuulumine on vabatahtlik. Üleriigilised omavalitsusliidud Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit osalevad muuhulgas eelarveläbirääkimistel Vabariigi Valitsusega riigieelarvest taotletavate toetuste ja riigilt ülevõetavate funktsioonide osas.
 
 
Kohaliku omavalitsuse ametiasutusteks on valla- ja linnavolikogu kantseleid, valla- ja linnakantseleid, valla- ja linnavalitsused asutusena, osavalla- ja linnaosa valitsused asutusena ning valla- ja linnavalitsuse ametid.

Valla- ja linnavolikogu kantselei on kohaliku omavalitsuse esinduskogu ehk volikogu teenindav asutus. Rolli mõttes võib valla- või linnavolikogu kantselei puhul organisatsioonitüübina tõmmata paralleele põhiseaduslikku institutsiooni teenindava asutuse Riigikogu kantseleiga.

Valla- ja linnakantseleid on kohaliku omavalitsuse esinduskogu ehk volikogu poolt moodustatud täitevorganit ehk linna- ja vallavalitsust teenindav asutus. Valla- ja linnakantseleid juhib linnapea või vallavanema poolt ametisse nimetatud valla- või linnasekretär. Valla- või linnakantselei puhul võib organisatsioonitüübina tõmmata paralleele näiteks Riigikantseleiga, kes teenindab Vabariigi Valitsust.

Valla- ja linnavalitsuse põhiülesandeks oma haldusterritooriumil kohalike elu küsimuste korraldamine ning seeläbi avaliku võimu teostamine. Valla- või linnavalitsust juhib vallavanem või linnapea.

Osavalla- ja linnaosa valitsused. Kohaliku omavalitsuse üksus võib valla- või linnavalitsuse haldusterritooriumi piires moodustada osavaldasid ja linnaosasid, kelle põhiülesandeks on oma haldusterritooriumil avaliku võimu teostamine. Osavalla- või linnaosavalitsuse puhul võib organisatsioonitüübina tõmmata paralleele riigi tasandi kohalike täidesaatva riigivõimu volitusi omavate allasutustega.

Valla- ja linnavalitsuse ametid. Kohaliku omavalitsuse üksus võib moodustada konkreetsete ülesannete täitmiseks, mis on oma iseloomult avalikku võimu teostamine, ka valla- või linnavalitsuse ameteid. Levinud praktika on siiski, et avalikku võimu teostavad linna- või vallavalitsused.

Kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused. Analoogselt valitsusasutuste hallatavate riigiasutustega keskvalitsuse tasandil alluvad ka kohaliku omavalitsuse üksustele hallatavad asutused, mis tegelevad eelkõige erinevate avalike teenuste osutamisega (nt üldhariduskoolid, kultuurimajad jms).


Muud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud organisatsiooni vormid (allikas: Koostöö Kogu) 

Lisaks eelpoolkirjeldatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele täidab riik ja kohalik omavalitsus oma ülesandeid ja pakub avalikke teenuseid ka muud tüüpi avalik õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute vormide kaudu. Nendeks vormideks on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud.

Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on autonoomsed organisatsioonid, kes on loodud seaduse alusel täitma konkreetseid seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid. Iga avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevus on reguleeritud eraldi seadusega. Kuigi avalik-õiguslikud juriidilised isikud on loodud väga erinevatel põhjustel ning nad täidavad erinevaid funktsioone ja eesmärke võib oma olemuselt lisaks eranditele jaotada 3 gruppi:

a) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes pakuvad selliseid teenuseid ja täidavad selliseid funktsioone, millesse riigi sekkumist ei peeta heaks tavaks. Need avalik-õiguslikud juriidilised isikud lähtuvad põhiseaduslikust garantiist, mille kohaselt teadus ja kunst on sõltumatud, mida avalik-õigusliku juriidilise asutuse vorm tagab (6 avalik-õiguslikku ülikooli, Teaduste Akadeemia, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, rahvusringhääling, rahvusooper, rahvusraamatukogu)
b) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes jagavad toetusi ning sageli ka osalevad olulisel määral valdkondliku poliitika kujundamises (Eesti Kultuurkapital, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa)
c) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes esindavad kutseühendustena teatud avalikke ameteid (Audiitorkogu, Eesti Advokatuur, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurit Koda, Notarite Koda).

Eranditeks on Kaitseliit, Eesti Arengufond ja Tagatisfond, keda ei saa liigitada eelpoolkirjeldatud kolme gruppi. Samuti on täiesti omaette erandiks seaduse alusel tegutsevad Eesti Pank ja tema juures tegutsev Finantsinspektsioon. Eesti Panka loetakse sageli ka põhiseaduslikuks institutsiooniks, sest tema pädevus tuleneb põhiseadusest, kuid kuna teda ei loeta ametiasutuseks, nii nagu see on teiste põhiseaduslike institutsioonid puhul, siis antud liigituses on korrektsem Eesti Pank ja Finantsinspektsioon paigutada avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks.

Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul erineb olulisel määral nende juhtimisskeem. Erinevused seisnevad selles kes kuulub nõukogusse ning kuidas nõukogusse nimetamine käib, ja kuidas valitakse esimees. Sellistest erinevustest tingituna erinevad ka täidesaatva võimuharu (ministeerium, amet, inspektsioon, hallatav asutus jne) sekkumise võimalused avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevusse.

Avalik-õiguslikel isikutel on omakorda õigus asutada erinevatest eesmärkidest lähtuvalt juriidilisi isikuid nagu äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid. Kõige enam on selliseid avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt asutud asutusi loonud ülikoolid.

Sihtasutused. Riik, vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada sihtasutuse või olla selle liikmeks. Sihtasutused on eraõiguslikud juriidilised isikud, mida kasutakse erinevat tüüpi avaliku sektori ülesannete täitmiseks ja avalike teenuste osutamiseks. Selged põhimõtted ja seaduspära, miks asutab riik teatud avaliku sektori ülesannete täitmiseks või teenuse osutamiseks sihtasutuse, puuduvad. Peamiselt on sihtasutuse kasuks otsustamisel lähtutud paindlikkuse suurendamise eesmärgist: eraõiguslikul isikul võrreldes valitsusasutusega on tegutsemisvabadus suurem, sest ministeeriumil puudub võimalus sihtasutuse igapäeva tegevusse sekkuda. Sihtasutuse vormi eeliseks on võimalus pandlikumalt kaasata organisatsiooni juhtimisse erinevaid osapooli, mis ainujuhtimisega valitsusasutuste puhul on keerukam. Üldiselt peetakse sihtasutuse vormi peamiseks puuduseks vastutuse hajumist: ministeeriumil säilib küll lõplik vastutus sihtasutuse tegevuse eest, kuid mehhanismid, kuidas sihtasutuse tegevust mõjutada ja kontrollida, on võrreldes valitsusasutusega olulisemalt nõrgemad.

Lähtuvalt eesmärgist ja tegevuse iseloomust on võimalik sihtasutused tinglikult jaotada nelja gruppi:
a) Sihtasutused, kes tegelevad peamiselt toetuste vahendamisega ning kes omatulu olulises mahus ei teeni (nt SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ettevõtluse Arendamise SA, SA Innove)
b) Sihtasutused, kes tegelevad neile antud vara baasil teenuste osutamisega ning teenivad seeläbi omatulu (nt teatrid, muuseumid)
c) Sihtasutused, kes sarnanevad tegutsemisprintsiibilt äriühingutele (nt SA KredEx, Laulu- ja Tantsupeo SA, SA Kultuurileht, haiglad)
d) Sihtasutused, mis tegelevad ühiskonnale või riigile vajaliku teenuse osutamisega, mida finantseeritakse enamjaolt sihtfinantseerimise tuludest (nt Maakondlikud arenduskeskused, SA Eesti Koostöö Kogu, Eesti E-Tervise SA)

Sihtasutuste juhtimisskeem on kahetasandiline: nõukogu ja juhatus. Vastavalt riigivaraseadusele nimetatakse riigi poolt asutatud sihtasutuste nõukogusse vähemalt üks esindaja rahandusministri ettepanekul, kelleks levinud praktika kohaselt on Rahandusministeeriumi enda töötaja.

Mittetulundusühingud. Riik, vald või linn võib teenuste osutamiseks olla mittetulundusühingu liikmeks. Peamiselt on riik esindatud kohustuslikus korras maaomanikuna maaparandusühistutes ning ametikorterite tõttu korteriühistutes. Enamus maaparandusühistutes on riik esindatud maavalitsuste kaudu. Lisaks on riik osaline ka mõnes regionaalses ühistranspordikeskuses. Kui riigi osalus mittetulundusühingutes on peamiselt piiritletud maaparandusühistute ja korterühistutega, siis kohalik omavalitsus on mittetulundusühingute liikmeks väga mitmekesistes valdkondades (nt omavalitsusliidud, ühistranspordikeskused, jäätmekeskused, nõustamiskeskused jne).

Äriühing. Riik, vald või linn võib teenuste osutamiseks olla omanikuks, osanikuks või aktsionäriks riigi, valla või linna arengu seisukohast olulises äriühingus. Lähtuvalt äriühingus osalemise eesmärgist võib Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli kohaselt äriühingud jaotada viide gruppi:
a) Äriühingud, kes tegelevad riiklikult olulise funktsiooni täitmisega või kes on monopoolses seisus (nt AS Eesti Energia, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam)
b) Äriühingud, kelle teenuse peamiseks ostjaks on riik (nt Riigi Kinnisvara AS, AS Andmevara, AS A.L.A.R.A)
c) Äriühingud, kes tegutsevad valdkonnas, kus kuludest lähtuv hinnakujundus muudaks teenuse tarbijale ebaproportsionaalselt kalliks (nt AS Edelaraudtee, AS Saarte Liinid
d) Äriühingud, kelles teenuse põhiliseks ostjaks ei ole riik ning kes turusituatsioonist ja riiklikust regulatsioonist lähtuvalt on sunnitud müüma oma teenust/kaupa alla omahinna (AS Vireen, AS Vanglatööstus)
e) Äriühingud, kelle peamiseks eesmärgiks on kasumi teenimine (AS Eesti Loto)

Riik võib olla ka passiivseks osanikuks sellistes äriühingutes, mille osad või aktsiad on riik omandanud kriminaaltulu konfiskeerimise tõttu.

Omavalitsustel on levinud osalus näiteks ühistranspordi, elamu- ja kommunaalmajanduse (vee- ja soojusettevõtted), sotsiaalhoolekande ja tervishoiu ning varahalduse valdkonna teenuseid osutavates äriühingutes.
 

 

spacer
spacer spacer spacer
spacer
Uudised
UUS! 23.05.2017 Eetika nõukogu koosoleku protokoll
Ametnike palgad 2017
Septembris alustas taas avaliku teenistuse keskastmejuhtidele suunatud coaching’u-programm
Ametnikueetika nõukogu kiitis heaks ametnike väljendusvabaduse hea tava
Arhiiv
Kasulik
Meie kontaktid
Arengukavad
Õigusaktid
Statistika
Uuringud
Publikatsioonid
Viited lisainfole
Facebook
Aeg maha
Tagasiside
 
KÜSIMUSI ja TAGASISIDET OOTAME AADRESSIL
 
avalikteenistus at fin dot ee

Küsimused edastatakse vastava valdkonna ekspertidele
spacer
spacer